Lühidalt ajaloost

1905. aasta 17. oktoobri Venemaa tsaari manifesti alusel avanes eesti töölistel võimalus esimeste legaalsete ametiühingute loomiseks. 18. novembril 1905 toimus Tallinnas, Lootuse Seltsi ruumides puutööliste ametiühisuse asutamiskoosolek, mis kinnitati 18. oktoobril 1906. aastal.
Sama aasta 20. oktoobril kinnitati Tallinna Maalritööliste Ühisus. Paberitöölised jõudsid oma ametiühingu asutamiskoosolekuni hiljem. See toimus Tallinna Pritsimaja saalis 16. novembril 1906. aastal ja registreeriti järgmisel aastal. Samal aastal lisandus neile Tallinna Puutööliste ühingu Pärnu ja Narva osakond. 1909. aasta esimesel poolel alustasid tööd veel Tartu Puutööliste Ühing ja Tartu Maalritööliste Ühing.
18. märtsil 1910 suleti peaaegu kõik Tallinna ametiühingud, põhjuseks toodi nende põhikirjade vastuollu minek seadustega.
Alles Venemaa kevadrevolutsioon 1917. aastal võimaldas registreerida uuesti Tallinna Puutööliste Ametiühingu ja Tallinna Paberitööstuse Ametiühingu.
1. detsembri 1924. aasta mässu tagajärjel suleti ametiühingud uuesti. Edaspidi lubati ametiühinguid asutada ainult sotsidel. 1925. aasta novembris avati uuesti Tallinna Puutööliste Ametiühing. Ametiühingute elavnemine algas 1936. aastast. Siis hakkas ärkama vahepeal varjusurmas viibinud Tallinna Keemia- ja Paberitööliste Ametiühing ning 1937. aastal asutati Eesti Ehitus- ja Puutööliste Ametiühing. 1940. aasta juunis alanud Eesti Vabariigi okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt kaasnes ametiühingute ülevõtmine ning juuli lõpus algas ametiühingute ümberkorraldamine. Kinnitati tootmisprintsiibile rajatud ametiühingute struktuur. 1940. aasta lõpul nimetati keskliit ümber Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukoguks. Muutus ka harukondlike ametiühingute struktuur.  Nii sündis ka Eesti Metsa-, Paberi- ja Puidutöötlemistööstuse Tööliste Ametiühing.

Saksa okupatsiooni (1941-1944) ajal võeti suund nõukogude ametiühingu asendamine kutseühingute struktuuriga. 1944. aasta suvel hakati Venemaal tegema ettevalmistusi nõukogulike ametiühingute taastamiseks. Ametiühingute 8. kongressil 1945. aasta kevadel tunnistati nõukogude ametiühingute väljakujunemine teostatuks, see tähendab, et EAÜKN allutati ÜAÜKN-le ja vastmoodustatud vabariiklikud komiteed üleliidulistele keskkomiteedele, sh Eesti NSV Metsa-, Paberi- ja Puidutöötlemistööstuse  Tööliste Ametiühingute Vabariiklik Komitee. Ametiühingud Eestis elasid staninliku ideoloogia ning tegutsesid NSVLi tegutsemismallide järgi. Stalini surma järel tekkinud  poliitilise ja majandusliku „sula“ tingimustes laiendati 1958. aastal ametiühingute õigusi – olla tööliste ja teenistujate esindajaks kõigis töö-, olme- ja kultuuri-küsimustes. 1987. aastal jõudsid Eesti ametiühingud oma reformimise eelõhtusse.

1988. aasta juulis lähetasid Eesti 14 vabariiklikku komiteed, sh Metsa-, Paberi- ja Puidutöötlemistööstuse Tööliste Ametiühing, ÜAÜKN-le pöördumise, milles ütlesid lahti Moskva diktaadist. Eesti Metsatöötajate Ametiühing on asutatud 10. aprillil 1990 Tallinnas Eesti Metsatöötajate Ametiühingu I kongressil.Võeti vastu uus põhikiri ja arengukava.

Eesti Metsatöötajate Ametiühing on Tallinna Puutööliste Ametiühisuse (1905 - 1940) põhieesmärkide kandja Eestis ning Eesti Metsa-, Paberi- ja Puidutöötlemistööstuse Tööliste Ametiühingu (1940 - 1990) õigusjärglane.